Saturday, November 3, 2012

Bel Ami (2012)

"Kallis sõber". Georges Duroy' (Robert Pattinson) on just sõjast tagasi naasnud ning tal pole pennigi taskus. Ta läheb Pariisi otsima võimalusi, kuidas rikkamaks saada. Ta kohtub oma sõbraga Charles Forestier (Philip Glenister), keda polnud juba 5 aastat näinud. Sõber kutsub enda juurde õhtusöögile, kus Duroy' saab tuttavaks tema abikaasaga ning nende sõpradega.
Duroy' saab Charlesi kaudu ajalehte tööle, kus Charles ka ise töötab ja väga hästi teenib. Küll aga Duroy' ei oska kirjutada. Niisiis aitab hädast välja Charlesi abikaasa, kes dikteerib Duroy'le ühe loo, mida hiljem trükki lastakse.
Kuna õhtusöögil sai ta tuttavaks Clotilde de Marellega (Christina Ricci), Virginie Rousset'ga (Kristin Scott Thomas) ja muidugi ka Charles'i abikaasa Madeleine'ga (Uma Thurman) ja viimane teda aitas, siis muidugi jagas ta Georgesile ka mõned nipid. Nimelt kui kuskil peaks halvasti minema, siis madame Virginie Rousset' saab aidata, kui teda õigesti kohelda ehk tuues kingitust vms. Madeleine ütles Georges'ile aga kohe, et mehest ei saa tema armukest, küll aga meeldis ta Clotildele.
Georges saab Clotildega üpris lähedaseks, kuid muidugi on tal abikaasa olemas, kes on väga tihti ära. Hiljem selgub, et Clotildel on väike tütar. Georges saab tütrega väga hästi läbi ja tütar peab teda 'bel ami'ks ehk kalliks sõbraks (hiljem ütlevad seda ka teised tuttavad naised).
Georges ja Clotilde on pikka aega armukesed, sest naine ei taha oma meest häbistada lahutusega ja ta on samas ka lapse isa ning Georges pole kuigi rikas mees, et korralikult ülal pidada.
Georgesil ei lähe tööl kuigi hästi ning ta vallandatakse ja ta pöördub madame Virginie Rousset' poole. Virginie aitab teda aga tagasi tööle ja isegi kõrgemale kohale. Varsti saab ka Virginie'ist Georgesi armuke, kuid see ei kesta väga kaua. Samal ajal on suremas Charles ja Georges on koos Charlesi abikaasaga tema juures. Lõpuks ta surebki ja Georges abiellub Madeleine'iga. Samal ajal on Georgesil kaks armukest: Clotilde ja Virginie. Ka Madeleine'iga läheb Georgesil väga hästi. Georges sai ajalehe eest vastutajaks ja kõik läheb nagu hästi, kuid probleemiks ilmub üks perekonnasõber. Comte de Vaudrec tuleb vabalt neile külla, põhiliselt ikka Madeleine'i juurde, Georges ei suhtlegi Vaudrec'ga ning näeb teda alati lahkumas. Varsti sureb ka Vaudrec'. Georges oli aga alati kahtlustanud, et Madeleine' ja Vaudrec' olid armukesed, mida Madeleine tunnistada ei tahtnud. Küll aga lõpuks ütles välja, et too oli tema jaoks nii isa, sõber kui armuke.
Georgesil läheb taas töö juures halvasti, tema kolleegid ei usalda teda, tegutsevad tema selja taga, peavad teda mitteküpseks selles osas, et ta ei oska rahaga läbi käia ja et ta on ahne selles osas (sest ta tuleb vaesest perest ja ei suuda end kontrollida).
Madeleine' saab lõpuks teada, et Georgesil on kaks armukest ja hakkab teda mõnitama. Küll aga see ei kesta kaua, sest Georges võtab vahele Madeleine'i koos tema armukesega ja nad peavad lahutama, sest Madeleine' on rikkunud abielu (Georges tuleb koos politseiga kohale).
Kuna sellega kaasnes Georgesi reputatsiooni langus, siis tahtis ta seda muidugi taastada (ning muidugi ka rikkust) ning tegi seda abielludes Virginie Rousset' tütre Suzanne Rousset'ga, kes on veel päris noor. Madame Rousset' on väga pettunud ja pahane ning vastu sellele abielule, kuid tema abikaasa on poolt ning Georges abiellub Suzanne'iga. Enne aga saab ta Clotildega kokku nende 'armupesas', kus Clotilde on muidugi uuesti väga pettunud ja ei mõista Georgesi, sest on teda algusest peale armastanud, isegi siis, kui tal midagi ei olnud.
Lõpuks võibki öelda, et Georges Duroy' tahtis rikkaks saada - sai, tahtis omada suurt võimu ja see õnnestus tal naiste seas väga hästi, kelle kaudu sai 'valitseda' nende mehi.

Film on paigutatud draama valdkonda ja seda see ka oli, kuid samas oli huvitav. Mulle isiklikult meeldis, kuid mitte nii hullusti, et seda kohe mitu korda uuesti vaataks. Võib-olla mõnede aastate pärast isegi vaataks. Hindaksin siiski 8-ga 10-st, sest mitmed kohad olid väheke ebaloogilised.

-Jasmina

No comments:

Post a Comment