"Olen number neli" räägib teisemelisest John Smith'ist, kes saadeti Maale, kui ta oli laps planeedilt Lorien. Koos temaga tuli kaasa kaheksa teist last, kolm neist on surnud, tema on neljas. Tänu sellele peab ta pidevalt kolima ja oma identiteeti muutma. Viimaks satub ta linnakesse nimega Paradise, kus toimub ka enamik sündmustest.
Peaosas on Alex Pettyfer, ning kõrvalosades on Timothy Olyphant, Dianna Agron, Teresa Palmer ja Callan McAuliffe. Näitlejad on minu jaoks küllaltki tuttavad, näiteks Alex Pettyferi tean ma filmidest "Beastly" ja "Magic Mike", Dianna Agron on minu jaoks tuttav sarjast "Glee", Timothy Olyphant filmist "A Perfect Getaway".
Mulle see film meeldis, kuna see oli tõsine ja märulirikas, aga samas ka naljakas ning armas. Filmi soovitaks ma vaadata noortel ja teismelistel, aga sobib ka täiskasvanutele ja vanematele inimestele. Mind pani imestama see, kuidas Alex Pettyfer, kes on inglane, suudab oma aktsenti muuta. Üks pisike asi, mis mulle meeldis ja silma jäi oli Dianna Agroni riietus.:D Teiseks jäid silma kõik tema vanaaegsed kaamerad, mul tekkis kohe tahtmine endale ka üks selline kaamera osta.
Film räägib kahest CIA agendist, kes juhuslikult satuvad ühe ja sama naise peale ning muidugi mõlemad tahavad temaga kohtingutel käia. Naine, Lauren (Reese Witherspoon), ei tea, et mehed (Chris Pine ja Tom Hardy) on omavahel sõbrad + töökaaslased, kuid see tuleb lõpuks ikka välja. Lauren käibki kord ühe, kord teise mehega väljas ning ei suuda üldse otsustada, kummaga suhteid edasi arendada. Kuna mehed on CIA-st, siis neil õnnestub naise koju panna väikesed kaamerad, mille kaudu nad teada saavad, mis naisele meeldib ja mis ei meeldi, kui ta oma sõbrannaga räägib. Mehed, Foster ja Tuck, hakkavad vaikselt üksteise vastu kerget sõda tegema, sest mõlemad ihaldavad ju sama naist ning see kestab peaaegu filmi lõpuni. Samas on meestel vaja üks paha tegelane kõrvaldada, millega tekib raskusi. Kerkib esile olukord, kus mehed on üks ühel pool ja teine teisel pool teel ning Lauren on keskel ja tagant tuleb auto, mis keerleb. Erilist aega ei ole ning Lauren peab otsuse tegema, kummale poole hüpata, mis oleks tema lõplik otsus ka mehe suhtes, kellega ta kokku jääb. Laureni sõbranna ütles talle: ,,Don't choose the better guy, choose the guy that's gonna make you the better girl.'' ehk siis ''ära vali paremat meest, vali mees, kes teeb sinust parema naise.''
Ta otsustas Fosteri kasuks, mida ma filmi alguses juba arvasingi, et nii läheb. Sellepärast mulle eriti ei meeldinudki seda vaadata, et see oli nii mitmes kohas ettearvatav. Kindlasti tuleb see ka sellest, et ma olen sellist laadi filme väga palju vaadanud, kuid ma ikka ootan, et ehk seekord ei lähe nii. Samuti oli filmis mõned ebaloogilised olukorrad, kuid see on vist juba tavaline ameerika filmide juures. Hindaksin muidu 7-ga, sest seda oli mitmes kohas siiski naljakas jälgida.
Hakkasin seda filmi vaatama sellepärast, et see oli mul juba ammu kaustas passinud ja muidugi näitlejate pärast tõmbasin. Kahjuks pidin pettuma selles filmis. Minu arusaama järgi see film pilkab veidi neid keskaegseid näitavaid filme. Seal oli muidugi mõni üksik koht naljakas, aga rohkem oli seal seda fantaasiad ja neid eriefekte ning rõve oli vaadata, kuidas millegi teravaga lõigatakse kas inimesel pea maha või mõne looma elund.
Muidugi on sellel mingi lugu ja nagu ikka, siis peab peategelane oma armastatu päästma paha käest ning koos oma vennaga ning veel paari abilisega saab see filmi lõpuks tehtud ja on õnnelik lõpp käes. Ma ei tea, mulle see film ei istunud kohe üldse, hindaksin ka 5-ga 10-st, oli üpris keskpärane.
Need järgmised filmid, mida ma tahan kindlasti näha, kui need välja tulevad. Juures on filmi treilerid, kui keegi peaks tahtma ka nende filmidega tutvuda ning pildid. Seekordsed valikud on jäävad fantaasia poolele, kui eelmised olid pigem muusikalised.
The Host
Stephenie Meyer'i raamatu järgi tehtud film sellest, kuidas tulnukad tulevad maale ja võtavad inimeste kehad üle. Peategelase Melanie'ga juhtub sama mis juhtus paljude teistega, aga tema on tugevam ja ta hakkab oma tulnukaga rääkima ning see hakkab teda mõistma. Koos nad püüavad võidelda ebaõigluse vastu, mis valitseb Maal.
Peategelast mängib Saoirse Ronan, kõrvalosades on Jake Able ja Max Irons.
Ma tahan seda filmi näha, kuna see näeb välja huvitav ning mulle meeldivad need näitlejad. Huvitav oleks ka näha, Stephenie Meyer'i teistpoolt, kuna mina seostan teda ainult Videviku raamatute ja filmidega.
Hansel and Gretel: Witch Hunters
Klassikalise muinasjutu põhjal tehtud uus film räägib Hansu ja Grete elust peale seda, kui nad tapsid kurja nõia. See on järjekordne muinasjutu järgi tehtud film, milles on oma nõks.
Ma tahan seda näha, kuna mulle on alati muinasjutud meeldinud ja mulle meeldib, et hetkel on populaarseks muutunud nende uuendamine. Film tundub põnev ja fantaasiarikas. Hansu ja Gretet mängivad Jeremy Renner ja Gemma Arterton.
Jack the Giant Slayer
Jällegi ühe klassikalise muinasjutu järgi tehtud film, mida ma tahan väga näha. Ma tahan seda näha sama põhjusel, miks ma tahan näha eelmist filmi, millest ma kirjutasin.
Film räägib noorest farmerist nimega Jack, kes läheb päästma printsessi, kes on hiiglaste poolt röövitud. Peategelast Jacki mängib Nicholas Hoult ja printsess Isabelle'i mängib Eleanor Tomlinson. Näitlejad pole minu jaoks täiesti tundmatud, näiteks Nicholas Hoult'i tean ma filmist "X-Mehed".
"Abraham Lincoln: Vampiirikütt" on action fantaasia õudus film, mis räägib Ameerika 16nda presidendi elust vampiirikütina. Film on tehtud samanimelise 2010nda aasta romaani ainetel. Peategelast Abraham Lincolni mängib Benjamin Walker, kõrvalosades on Dominic Cooper, Anthony Mackie, Mary Elizabeth Winstead ja Rufus Sewell.
Kui Abraham oli 9 aastane, siis tappis üks vampiir ta ema. 9 aastat hiljem läheb ta seda meest tapma, aga kui ta teda tulistas, siis see mees ei surnud ära. Samal õhtul tutvub ta Henry Sturges'iga, kes räägib talle vampiiridest ja õpetab neid tapma. Henry saadab Abrahmi Springefieldi ja seal ta tutvub Maryga, kellega ta hiljem abiellub. Springfieldis elab ta salaelu, päeval töötab ta toidupoes ja õpib juristiks, öösel aga tapab oma hõbedaga kaetud kirvega vampiire. Kui ta saab teada, et ta mentor on vampiir, siis ta paneb küti ameti maha ja tegeleb edasi poliitikaga. Aastaid hiljem, kui ta on president, siis tapavad vampiirid ta poja, samuti püüavad nad võtta riiki üle. Kõige selle pärast peab ta jälle kirve kätte võtma ja oma riiki kaitsma.
Mulle meeldis see film väga, sest see oli põnev ja huvitav ning ma tahtsin kogu aeg teada, mis edasi juhtub. Mulle eriti meeldisid kaklus-stseenid ja filmi storyline. Filmi vaatamise ajal ma mõtlesin, et kui Abraham Lincoln praegu näeks, mis lugusid temast välja mõeldakse, siis mida ta sellest arvaks.
Mind segas natuke see, et kui aeg läks edasi, siis tegelased peaks nagu vananema, aga ainuke kes oli vananenud oli peategelane, tema naine ja sõbrad nagu ei vananekski, grimeerija on rohkem keskendunud peategelasele.
Tegemist on romantilise komöödiaga. Becca on kompleksides täiesti tavaline teismeline,
kes ei suuda kuidagi ära otsustada, kas tahab endale poiss-sõbraks
Edwardit või Jacobit. Sellele lisaks peab ta toime tulema pidevalt
piinlikkust valmistava isaga, kes kohtleb Beccat kui väikest last.
Becca pole ainuke romantikamurega - ka tema sõpradel on sarnased
probleemid, mis kõik lõpupeol välja paiskuvad. Filmis on üks koht, mis on võetud filmist ,,The Twilight´´.Nimelt Edward päästab Becca, kui ta märkab, et üks auto küljega libiseb Becca ja tema auto suunas. Edward jookseb sinna autode vahele ja peatab oma maagilise jõuga libiseva auto. Kõige kurvemaid ja tunderikkamaid kohti filmis oli see, kus Edward ütleb Beccale metsas, et meist ei saa asja ja ta peab ta maha jätma. Becca oli sellest juhtumist kaua masenduses. Becca ootas mitmeid kuid kodus aknast välja vaadates, et ehk ta kohtab Edwardi oma maja juures. Kõik inimesed, kes möödusid tema majast, meenutasid talle Edwardi. Ka Edward igatses teda. Ta oli lausa suurest masendusest habemesse kasvanud ja istus oma õdedest ja vendadest eemal oma toas. Minu kõige lemmikum koht oli filmi lõpp, kus Becca tahab, et Edward teeks temast vampiiri, kuna ta nii-nii väga soovis seda. Edward oli seda nõus tegema juhul, kui Becca abiellub temaga. Edward võttis taskust karbi kus oli sõrmus. Becca vastas jaatavalt. Juba peagi hammustas Edward teda kaela, ja Beccast saigi vampiir. Kindlasti ma vaatan seda filmi teist ja vb ka kolmandat korda, kuna sellest filmist sai ka üks minu kõige lemmikumaid filme, mida võid korduvalt vaadata! :) Soovitan! :) -Merelle.
"Kallis sõber". Georges Duroy' (Robert Pattinson) on just sõjast tagasi naasnud ning tal pole pennigi taskus. Ta läheb Pariisi otsima võimalusi, kuidas rikkamaks saada. Ta kohtub oma sõbraga Charles Forestier (Philip Glenister), keda polnud juba 5 aastat näinud. Sõber kutsub enda juurde õhtusöögile, kus Duroy' saab tuttavaks tema abikaasaga ning nende sõpradega. Duroy' saab Charlesi kaudu ajalehte tööle, kus Charles ka ise töötab ja väga hästi teenib. Küll aga Duroy' ei oska kirjutada. Niisiis aitab hädast välja Charlesi abikaasa, kes dikteerib Duroy'le ühe loo, mida hiljem trükki lastakse. Kuna õhtusöögil sai ta tuttavaks Clotilde de Marellega (Christina Ricci), Virginie Rousset'ga (Kristin Scott Thomas) ja muidugi ka Charles'i abikaasa Madeleine'ga (Uma Thurman) ja viimane teda aitas, siis muidugi jagas ta Georgesile ka mõned nipid. Nimelt kui kuskil peaks halvasti minema, siis madame Virginie Rousset' saab aidata, kui teda õigesti kohelda ehk tuues kingitust vms. Madeleine ütles Georges'ile aga kohe, et mehest ei saa tema armukest, küll aga meeldis ta Clotildele. Georges saab Clotildega üpris lähedaseks, kuid muidugi on tal abikaasa olemas, kes on väga tihti ära. Hiljem selgub, et Clotildel on väike tütar. Georges saab tütrega väga hästi läbi ja tütar peab teda 'bel ami'ks ehk kalliks sõbraks (hiljem ütlevad seda ka teised tuttavad naised). Georges ja Clotilde on pikka aega armukesed, sest naine ei taha oma meest häbistada lahutusega ja ta on samas ka lapse isa ning Georges pole kuigi rikas mees, et korralikult ülal pidada. Georgesil ei lähe tööl kuigi hästi ning ta vallandatakse ja ta pöördub madame Virginie Rousset' poole. Virginie aitab teda aga tagasi tööle ja isegi kõrgemale kohale. Varsti saab ka Virginie'ist Georgesi armuke, kuid see ei kesta väga kaua. Samal ajal on suremas Charles ja Georges on koos Charlesi abikaasaga tema juures. Lõpuks ta surebki ja Georges abiellub Madeleine'iga. Samal ajal on Georgesil kaks armukest: Clotilde ja Virginie. Ka Madeleine'iga läheb Georgesil väga hästi. Georges sai ajalehe eest vastutajaks ja kõik läheb nagu hästi, kuid probleemiks ilmub üks perekonnasõber. Comte de Vaudrec tuleb vabalt neile külla, põhiliselt ikka Madeleine'i juurde, Georges ei suhtlegi Vaudrec'ga ning näeb teda alati lahkumas. Varsti sureb ka Vaudrec'. Georges oli aga alati kahtlustanud, et Madeleine' ja Vaudrec' olid armukesed, mida Madeleine tunnistada ei tahtnud. Küll aga lõpuks ütles välja, et too oli tema jaoks nii isa, sõber kui armuke. Georgesil läheb taas töö juures halvasti, tema kolleegid ei usalda teda, tegutsevad tema selja taga, peavad teda mitteküpseks selles osas, et ta ei oska rahaga läbi käia ja et ta on ahne selles osas (sest ta tuleb vaesest perest ja ei suuda end kontrollida). Madeleine' saab lõpuks teada, et Georgesil on kaks armukest ja hakkab teda mõnitama. Küll aga see ei kesta kaua, sest Georges võtab vahele Madeleine'i koos tema armukesega ja nad peavad lahutama, sest Madeleine' on rikkunud abielu (Georges tuleb koos politseiga kohale). Kuna sellega kaasnes Georgesi reputatsiooni langus, siis tahtis ta seda muidugi taastada (ning muidugi ka rikkust) ning tegi seda abielludes Virginie Rousset' tütre Suzanne Rousset'ga, kes on veel päris noor. Madame Rousset' on väga pettunud ja pahane ning vastu sellele abielule, kuid tema abikaasa on poolt ning Georges abiellub Suzanne'iga. Enne aga saab ta Clotildega kokku nende 'armupesas', kus Clotilde on muidugi uuesti väga pettunud ja ei mõista Georgesi, sest on teda algusest peale armastanud, isegi siis, kui tal midagi ei olnud. Lõpuks võibki öelda, et Georges Duroy' tahtis rikkaks saada - sai, tahtis omada suurt võimu ja see õnnestus tal naiste seas väga hästi, kelle kaudu sai 'valitseda' nende mehi.
Film on paigutatud draama valdkonda ja seda see ka oli, kuid samas oli huvitav. Mulle isiklikult meeldis, kuid mitte nii hullusti, et seda kohe mitu korda uuesti vaataks. Võib-olla mõnede aastate pärast isegi vaataks. Hindaksin siiski 8-ga 10-st, sest mitmed kohad olid väheke ebaloogilised.
If you had a chance to change your fate, would you?
"Vaprake" on Pixari ja Disney koostööl tehtud seiklus ja fantaasia multifilm. Film räägib printsessist nimega Merida, kelle vanemad tahavad, et abielluks. Merida seda ei taha ja ta otsustab traditsioone muuta ning ise oma käe ja saatuse eest võidelda.
Minu arust on see järjekordne hea multikas Disney ja Pixari poolt, mulle on alati meeldinud mõlema animatsioonid alates "Toy Story'ist" lõpetades "Rapuntsliga". Film erineb teistest niinimetatud printsessi filmidest kuna siin peategelane ei taha ja ei oota oma unistuste printsi. Kuna ma vaatasin seda inglise keeles, siis ma kuulsin ka tegelaste šoti aksente, mis ei pidanud üldse õiged olema, aga mind see eriti huvita ja mulle need meeldivad.
Mulle meeldis see, et peategelane on väga iseseisev ja otsusekindel. Lemmikud tegelased olid Merida väikesed vennad, kes said kogu aeg pahandustega hakkama. Film oli naljakas ja vahel ka kurb, aga kõik lõppes hästi.:)
Ma soovitan seda filmi vaadata kõigil, kes tahavad naerda ja kindlasti lastel, see on hea perefilm.
Ma annan "Vaprakesele" 8 punkti 10-st.
Naljakad ütlused filmist:
Kuningas teeb Meridat järgi: "I don't want to get married, I want to stay single and let my hair flow in the wind as I ride through the glen firing arrows into the sunset."
"Feast your eyes!"
Minu arust oli filmimuusika ka väga hea. Näiteks üks soundtrack'idest:
.jpg)
