Rebel Without A Cause (1955)

Film räägib kolmest teismelisest, kes on segaduses, mis nende arvates on tekkinud kas ühe või mõlema nende vanemate poolt. 

Kõigepealt on poiss nimega Jim Stark (James Dean), kes satub kogemata pahandustesse ja ema on leidnud sellele lahenduse, et iga kord kolitakse perega teise linna, kui poeg millegagi hakkama saab. Jimile ei meeldi see, et ema niimoodi probleemide eest ära jookseb. Kõige tipuks on see, et talle ei meeldi, et isa emale vastu ei hakka ning isa kuulab nii oma naise kui tema ema (vanaema elab ka nendega) sõna. 

Teine lugu on teismelisest neiust Judyst (Natalie Wood), kes tahab oma vanemate, eelkõige isa, tähelepanu, sest isa käitub temaga kui täiskasvanuga, kuna ta on juba 16aastane. Judy aga tahab veel isa hellitusi, et niimoodi aru saada, et isa ikka armastab teda. Selleks paneb ta punase kleidi selga ja kasutab ka huulepulka sama värvi, kuid selle peale ütleb isa talle "räpane hoor".

Kolmandaks on teismeline poiss John 'Plato' Crawford (Sal Mineo), kelle isa jättis nende pere maha, kui poiss oli veel väike ning ema pidevalt reisib. Seetõttu on ta majapidaja hoolitseda jäetud. John ei tunne end armastatuna ning tal pole sõpru. 

Neid kõiki seob üks asi – politseijaoskond. Jim tuuakse sinna seetõttu, et ta on alaealine ning oli end täiesti purju joonud, Judy on samuti alaealine ning oli öösel üksi jalutanud ning John oli leidnud ema relva ja sellega kutsikaid üritanud tappa.

Järgmisel päeval näevad nad üksteist koolis. Jim näeb Judyt tegelikult enne kooliminekut, nad räägivad veidi ja siis tuleb kamp noori, kes on Judy sõbrad ja ta läheb nende auto peale. 

Koolis on neil astronoomia tund planetaariumis, millest nad kõik osa võtavad. Kui tund läbi saab, hakkavad kõik lahkuma ja Jim, John ning Judy koos oma sõpradega jäävad viimasteks. Judy kambas on Buzz Gunderson (Corey Allen), kes on ühtlasi ka tema poisssõber. Buzz ja tema sõbrad jäävad Jimi ootama, kuniks ta välja tuleb, kuid ta ei tule, sest näeb neid ukse ees seismas. Ta läheb teise väljapääsu juurde, kus tee juures on tema auto pargitud. Terve kamp läheb tema auto ümber ja Buzz võtab noa välja ning teeb esirehvile augu sisse, st hakkas tüli norima. Jim läheb auto juurde ja Buzz tahab temaga kakelda, nugadega. Seda nad teevadki kuni tulevad planetaariumi töötajad vahele segama. Buzz ja Jim lepivad uue aja kokkusaamiseks, et asju klaarida.

Ühe päeva jooksul toimub nii palju ootamatusi, et seda peab ise nägema. Mis aga mulle silma jäi, on see, et filmi jooksul näidatakse väga-väga tihti suitsetamist. Peaaegu igas stseenis keegi suitsetab. Võib-olla tol ajal oli see tavaline või on see lihtsalt filmile omane, kuid mind hakkas see lõpuks isegi veidi häirima. Teine asi on see, et Judy ja Buzz on suhtes, kuid päeva jooksul toimunud sündmuste tõttu nad lõpuks enam ei ole ja kuna Jim oli just linna kolinud ehk oli uustulnuk nii koolis kui mujal, siis kuidas Judy saab juba öelda talle, et armastab teda? Võib-olla on see armastus esimesest silmapilgust, kuid minu jaoks oli natuke veider. Üldiselt mulle see film meeldis ja soovitan vaadata. 9/10.

-Jasmina

Walt Before Mickey (2015)

Nagu pealkirjast võib aru saada, räägib film Walt Diseneyst, tema algusaastatest ehk sellest, mida ta kõike läbi elas enne, kui jõudis Mickey Mouse karakterini. Film põhineb Timothy S. Susanin'i raamatul "Walt Before Mickey: Disney's Early Years, 1919–1928".
Mulle meeldis see, kui hästi olid mõned näitlejad väga enda tegelaste moodi, eriti see, et peategelane (Walt Disney, keda mängib Thomas Ian Nicholas) on üpris Disney moodi.

Disney on väiksest peale joonistanud. Kuna ta pere elas maal ja tal ei olnud joonistuspabereid ega midagi, siis talle meeldis kriidiga lautade või küünide peale joonistada. Ta isa sai tema peale pidevalt kurjaks selle tõttu ja pidas seda joonistamist mõttetuks. Esimese joonistuse sai ta oma naabrile müüdud, kes andis talle väikese märkmiku, et poiss sinna joonistaks, mitte lautade seinte peale. Kui Walti isa haigeks jäi, pidi pere enda farmi maha müüma, et raha saada ning nad kolisid linna, Kansasesse. Walt lõi kiirelt oma animatsioonistuudio Laugh-O-Gram Studio, kus ta oma valitud meeskonnaga, kuhu kuulusid Ub Iwerks (Armando Gutierrez), Rudy Ising (David Henrie), Friz Freleng (Taylor Gray), Hugh Harman (Hunter Gomez), tegi animatsioone, mis ta müüs Frank Newmanile (Arthur L. Bernstein). Kahjuks ei mõelnud ta sellele, et ta müüs neid sama hinnaga, mis ta ise panusena andis ehk siis ei saanud selle pealt kasumit ning tema stuudio läks pankrotti. 

Pankroti tõttu ei saanud ta oma meeskonnale palka maksta ning kogu tiim läks laiali. Kui Walt väike oli, ütles tema isa talle: "Let me tell you something about life... always finish what you start and anything worth doing , is worth doing well." ehk siis et alati tuleb lõpetada alustatu ning kõik, mis on väärt tegemist, on väärt hästi tegemist. See lause hoidis tema pead kõrgel ning kuigi ta peale selle stuudio ebaõnnestumist proovis veel, siis ta ebaõnnestus jälle. Sellegipoolest ei andnud ta kunagi alla.

Ta püüdis Los Angeleses uuesti enda firmat püsti panna, seekord suutis ta veenda oma venda, Roy Disney (Jon Heder), kes aitas Walti finantsasjades tasakaalu hoida. Nad lõid Disney Brothersi, kuid Walti arvates oli see nimi segadusseajav, sest kui on kaks vendadest juhti, siis üldiselt arvatakse, et vanem vend on see otsustav juht ning kuna Walt oli noorem vend, siis ta ei tahtnud, et inimesed valesti aru saaksid. Selleks ta rääkis oma venna ära, et too oleks nõus ainult Walti nimega ja vend oligi nõus. Tema vend oli üldse hea suhtumisega Walti, tal oli väiksest peale oma nooremasse venda usku ning muidugi oli ta nõus oma vennaraasu aitama. 

Kuid Disney Brothersina töötasid nad välja "Alice Comedies" animatsioone ja "Oswald the Lucky Rabbit", mis olid nende levitaja Winkleri jaoks. Walt oli oma vana meeskonna tagasi palganud. Varsti tekkisid aga Walti ja Winkleri vahel lahkarvamused ja Walt kaotas oma õigused nendele animatsioonidele. Kogu tema tiim lahkus peale Ub Iwerksi ning tema venna.

Walt Disney käis New Yorgis, et ühte pakkumist kinnitada, kuid see ebaõnnestus. Kui ta rongiga tagasi Los Angelesi sõitis, nägi ta aknast midagi, mis inspireeris teda loomaks hiirt nimega Mortimer, kellest sai lõpuks Mickey. Ta lõi oma ettenägemusest kavandi ja andis selle Ubile, kes lõpetas Mickey Mouse'i disaini. 

Mickey Mouse'i esimene ilmumine oli "Plane Crazy" animatsioonis.

 
Võib-olla rääkisin filmist liiga palju, kuid loodan, et miski jäi ka põnevaks, et filmi ise vaadata, sest see on huvitav, eriti kui biograafial põhinevad filmid huvi pakuvad. Mulle meeldis väga ja hindan 10/10.

-Jasmina