Rebel Without A Cause (1955)

Film räägib kolmest teismelisest, kes on segaduses, mis nende arvates on tekkinud kas ühe või mõlema nende vanemate poolt. 

Kõigepealt on poiss nimega Jim Stark (James Dean), kes satub kogemata pahandustesse ja ema on leidnud sellele lahenduse, et iga kord kolitakse perega teise linna, kui poeg millegagi hakkama saab. Jimile ei meeldi see, et ema niimoodi probleemide eest ära jookseb. Kõige tipuks on see, et talle ei meeldi, et isa emale vastu ei hakka ning isa kuulab nii oma naise kui tema ema (vanaema elab ka nendega) sõna. 

Teine lugu on teismelisest neiust Judyst (Natalie Wood), kes tahab oma vanemate, eelkõige isa, tähelepanu, sest isa käitub temaga kui täiskasvanuga, kuna ta on juba 16aastane. Judy aga tahab veel isa hellitusi, et niimoodi aru saada, et isa ikka armastab teda. Selleks paneb ta punase kleidi selga ja kasutab ka huulepulka sama värvi, kuid selle peale ütleb isa talle "räpane hoor".

Kolmandaks on teismeline poiss John 'Plato' Crawford (Sal Mineo), kelle isa jättis nende pere maha, kui poiss oli veel väike ning ema pidevalt reisib. Seetõttu on ta majapidaja hoolitseda jäetud. John ei tunne end armastatuna ning tal pole sõpru. 

Neid kõiki seob üks asi – politseijaoskond. Jim tuuakse sinna seetõttu, et ta on alaealine ning oli end täiesti purju joonud, Judy on samuti alaealine ning oli öösel üksi jalutanud ning John oli leidnud ema relva ja sellega kutsikaid üritanud tappa.

Järgmisel päeval näevad nad üksteist koolis. Jim näeb Judyt tegelikult enne kooliminekut, nad räägivad veidi ja siis tuleb kamp noori, kes on Judy sõbrad ja ta läheb nende auto peale. 

Koolis on neil astronoomia tund planetaariumis, millest nad kõik osa võtavad. Kui tund läbi saab, hakkavad kõik lahkuma ja Jim, John ning Judy koos oma sõpradega jäävad viimasteks. Judy kambas on Buzz Gunderson (Corey Allen), kes on ühtlasi ka tema poisssõber. Buzz ja tema sõbrad jäävad Jimi ootama, kuniks ta välja tuleb, kuid ta ei tule, sest näeb neid ukse ees seismas. Ta läheb teise väljapääsu juurde, kus tee juures on tema auto pargitud. Terve kamp läheb tema auto ümber ja Buzz võtab noa välja ning teeb esirehvile augu sisse, st hakkas tüli norima. Jim läheb auto juurde ja Buzz tahab temaga kakelda, nugadega. Seda nad teevadki kuni tulevad planetaariumi töötajad vahele segama. Buzz ja Jim lepivad uue aja kokkusaamiseks, et asju klaarida.

Ühe päeva jooksul toimub nii palju ootamatusi, et seda peab ise nägema. Mis aga mulle silma jäi, on see, et filmi jooksul näidatakse väga-väga tihti suitsetamist. Peaaegu igas stseenis keegi suitsetab. Võib-olla tol ajal oli see tavaline või on see lihtsalt filmile omane, kuid mind hakkas see lõpuks isegi veidi häirima. Teine asi on see, et Judy ja Buzz on suhtes, kuid päeva jooksul toimunud sündmuste tõttu nad lõpuks enam ei ole ja kuna Jim oli just linna kolinud ehk oli uustulnuk nii koolis kui mujal, siis kuidas Judy saab juba öelda talle, et armastab teda? Võib-olla on see armastus esimesest silmapilgust, kuid minu jaoks oli natuke veider. Üldiselt mulle see film meeldis ja soovitan vaadata. 9/10.

-Jasmina

Walt Before Mickey (2015)

Nagu pealkirjast võib aru saada, räägib film Walt Diseneyst, tema algusaastatest ehk sellest, mida ta kõike läbi elas enne, kui jõudis Mickey Mouse karakterini. Film põhineb Timothy S. Susanin'i raamatul "Walt Before Mickey: Disney's Early Years, 1919–1928".
Mulle meeldis see, kui hästi olid mõned näitlejad väga enda tegelaste moodi, eriti see, et peategelane (Walt Disney, keda mängib Thomas Ian Nicholas) on üpris Disney moodi.

Disney on väiksest peale joonistanud. Kuna ta pere elas maal ja tal ei olnud joonistuspabereid ega midagi, siis talle meeldis kriidiga lautade või küünide peale joonistada. Ta isa sai tema peale pidevalt kurjaks selle tõttu ja pidas seda joonistamist mõttetuks. Esimese joonistuse sai ta oma naabrile müüdud, kes andis talle väikese märkmiku, et poiss sinna joonistaks, mitte lautade seinte peale. Kui Walti isa haigeks jäi, pidi pere enda farmi maha müüma, et raha saada ning nad kolisid linna, Kansasesse. Walt lõi kiirelt oma animatsioonistuudio Laugh-O-Gram Studio, kus ta oma valitud meeskonnaga, kuhu kuulusid Ub Iwerks (Armando Gutierrez), Rudy Ising (David Henrie), Friz Freleng (Taylor Gray), Hugh Harman (Hunter Gomez), tegi animatsioone, mis ta müüs Frank Newmanile (Arthur L. Bernstein). Kahjuks ei mõelnud ta sellele, et ta müüs neid sama hinnaga, mis ta ise panusena andis ehk siis ei saanud selle pealt kasumit ning tema stuudio läks pankrotti. 

Pankroti tõttu ei saanud ta oma meeskonnale palka maksta ning kogu tiim läks laiali. Kui Walt väike oli, ütles tema isa talle: "Let me tell you something about life... always finish what you start and anything worth doing , is worth doing well." ehk siis et alati tuleb lõpetada alustatu ning kõik, mis on väärt tegemist, on väärt hästi tegemist. See lause hoidis tema pead kõrgel ning kuigi ta peale selle stuudio ebaõnnestumist proovis veel, siis ta ebaõnnestus jälle. Sellegipoolest ei andnud ta kunagi alla.

Ta püüdis Los Angeleses uuesti enda firmat püsti panna, seekord suutis ta veenda oma venda, Roy Disney (Jon Heder), kes aitas Walti finantsasjades tasakaalu hoida. Nad lõid Disney Brothersi, kuid Walti arvates oli see nimi segadusseajav, sest kui on kaks vendadest juhti, siis üldiselt arvatakse, et vanem vend on see otsustav juht ning kuna Walt oli noorem vend, siis ta ei tahtnud, et inimesed valesti aru saaksid. Selleks ta rääkis oma venna ära, et too oleks nõus ainult Walti nimega ja vend oligi nõus. Tema vend oli üldse hea suhtumisega Walti, tal oli väiksest peale oma nooremasse venda usku ning muidugi oli ta nõus oma vennaraasu aitama. 

Kuid Disney Brothersina töötasid nad välja "Alice Comedies" animatsioone ja "Oswald the Lucky Rabbit", mis olid nende levitaja Winkleri jaoks. Walt oli oma vana meeskonna tagasi palganud. Varsti tekkisid aga Walti ja Winkleri vahel lahkarvamused ja Walt kaotas oma õigused nendele animatsioonidele. Kogu tema tiim lahkus peale Ub Iwerksi ning tema venna.

Walt Disney käis New Yorgis, et ühte pakkumist kinnitada, kuid see ebaõnnestus. Kui ta rongiga tagasi Los Angelesi sõitis, nägi ta aknast midagi, mis inspireeris teda loomaks hiirt nimega Mortimer, kellest sai lõpuks Mickey. Ta lõi oma ettenägemusest kavandi ja andis selle Ubile, kes lõpetas Mickey Mouse'i disaini. 

Mickey Mouse'i esimene ilmumine oli "Plane Crazy" animatsioonis.

 
Võib-olla rääkisin filmist liiga palju, kuid loodan, et miski jäi ka põnevaks, et filmi ise vaadata, sest see on huvitav, eriti kui biograafial põhinevad filmid huvi pakuvad. Mulle meeldis väga ja hindan 10/10.

-Jasmina

P.S. I Love You (2007)

Film räägib naisest (Hilary Swank), kes jääb leseks ja ei saa kuidagi abikaasa (Gerard Butler) surmast üle. Tema 30. sünnipäeval tuleb välja, et abikaasa on talle kirju jätnud, mis talle iga päev tulema hakkab. Naine teeb kõike, mis mees oli kirjadesse jätnud ning lõpuks saab ta oma eluga taas edasi minna.

Ma väga palju ei taha ette öelda, mis seal toimub, sest arvan, et seda peaks ise nägema. Minu hinnang on kõrgeim ehk 10-st 10, sest mind ajasid mitmed kohad nutma. Ma olin samal ajal sööma hakanud ja see ei ole kuigi tore, kui mingil hetkel tulevad pisarad silma, sest lihtsalt nii kurb koht on filmis. Nii et väga ei soovita midagi suurt söögiosas ette võtta, sest lõpuks on su toit jahtunud, nii kaua kui nutad :D.

-Jasmina

All About Steve (2009)

Minule isiklikult see film eriti ei meeldinud. Tegemist on komöödiaga ja muidugi oli seal naljakaid kohti, kuid sellegipoolest oli kuidagi lahja.
Filmi pealkiri on küll, et kõik Steve'ist (Bradley Cooper), kuid minu arust rääkis see film pigem ainult Mary'st (Sandra Bullock). Mary töötab kohalikus ajalehes ja koostab selle jaoks ristsõnu. Ta pühendab oma vaba aja ka tööle, kuigi seda ei pea nii usinalt tegema. Kõik tema kaastöötajad, isegi ülemus, käivad vähemalt nädalavahetustel väljas, kohtingutel, lõbutsevad kuidagi, aga Mary leiutab uusi ristsõnu ja elab oma vanematega.
Lõpuks ta vanemad korraldavad talle pimekohtingu Steve'iga. Steve on aga väga tüüpiline mees. Kui nad pidid välja sööma minema, siis autosse jõudes tahtis Mary kohe asja  kallale minna. Nad ei jõudnud kuigi kaugele, sest Steve'ile helistati ja ta pidi minema tööle. Ta töötab uudistes, on kaameramees. Enne mainisin, et Steve on tüüpiline mees ehk siis peale kõnet ta ütles, et võib-olla mõni teine kord siis lähevad kohtingule, et praegu peab ära sõitma teise linna ja ütles, et Mary kaasa tuleks, aga see oli viisakusest.

Mary aga mõtles ja võttis kõike tõsiselt ning muidugi oli Steve'i armunud juba. Kuna ta ristsõnu koostas, siis järgmise ristsõna kõik vastused puudutasid Steve'i, mida muidugi kohalikud ei tea ja sellepärast lastakse Mary töölt.
Niisiis Mary otsustas, et läheb Steve'i juurde. Kui ta Steve'i üles leidis, siis sai muidugi tema kaastöötajatega tuttavaks ja üks neist, kes teatas uudiseid kaamera ees nimega Hartman (Thomas Haden Church), rääkis Mary'le, et Steve on temasse täiega armunud (tegelikult ei olnud ja arvas, et Mary on hull jälitaja) ja kui ta põikpäiselt käitub, et see siis tähendab tegelikult head jne.

Mary ei meeldinud kellelegi, sest ta rääkis liiiga palju ja selliste sõnadega, nagu ta oleks terve sõnastiku pähe õppinud. Igatahes kui uudistemehed järgmisesse kohta liikusid, siis muidugi Hartman ütles talle, et ta kaasa tuleks jne, no ja siis Mary läkski ning pool filmi 'jälitab' neid. 

Mulle meeldis filmi juures see, et lõpp ei olnudki etteaimatav. Selliste filmide puhul on alati teada, et lõpuks saab kõik korda ja peategelased saavad ikkagi kokku ja õnnelik lõpp käes. Siin nii ei olnud, kuigi Steve suhtus temasse lõpuks paremini kui alguses, aga neist siiski paar ei saanud.

-Jasmina

Pitch Perfect (2012)

"Ideaalne helikõrgus" on muusikaline komöödia, mis räägib acapella grupist "The Bellas". Kuna ma olen sellest filmist juba oma filmiuudistes/ootustes kirjutanud, siis ma ei hakka näitlejatest ja taustast väga kirjutama.
Kui pole postitust näinud, siis siin see on:
http://jmhfilmiblogi.blogspot.com/2012/10/filmiuudised.html
Ma ootasin seda filmi väga ja ma ei pidanud pettuma. Lemmik tegelane oli kindlasti Rebel Wilsoni Fat Amy, nagu ma arvasin. Minu jaoks oli üks huvitav ja naljakas tegelane ka Hana Mae Lee tegelane Lily, kes rääkis ainult sosinal ning vahel ütles väga  imelike asju.




Sisu poolest oli film natuke cheesy ning lõpp natuke etteaimatav, aga see oligi osa filmi võlust. Oli ka kindlasti palju naljakaid ütlusi, eriti Fat Amy'ilt.
Eriti meeldis mulle filmi muusika, tegemist on ikkagi muusikalise filmiga.
Ma annan filmile 9 punkti 10-st.
- Heleri

I Am Number Four (2011)

"Olen number neli" räägib teisemelisest John Smith'ist, kes saadeti Maale, kui ta oli laps planeedilt Lorien. Koos temaga tuli kaasa kaheksa teist last, kolm neist on surnud, tema on neljas. Tänu sellele peab ta pidevalt kolima ja oma identiteeti muutma. Viimaks satub ta linnakesse nimega Paradise, kus toimub ka enamik sündmustest.

Peaosas on Alex Pettyfer, ning kõrvalosades on Timothy Olyphant, Dianna Agron, Teresa Palmer ja Callan McAuliffe. Näitlejad on minu jaoks küllaltki tuttavad, näiteks Alex Pettyferi tean ma filmidest "Beastly" ja "Magic Mike", Dianna Agron on minu jaoks tuttav sarjast "Glee", Timothy Olyphant filmist "A Perfect Getaway".

Mulle see film meeldis, kuna see oli tõsine ja märulirikas, aga samas ka naljakas ning armas. Filmi soovitaks ma vaadata noortel ja teismelistel, aga sobib ka täiskasvanutele ja vanematele inimestele. Mind pani imestama see, kuidas Alex Pettyfer, kes on inglane, suudab oma aktsenti muuta. Üks pisike asi, mis mulle meeldis ja silma jäi oli Dianna Agroni riietus.:D Teiseks jäid silma kõik tema vanaaegsed kaamerad, mul tekkis kohe tahtmine endale ka üks selline kaamera osta.

Ma annan filmile 9 punkti 10-st.

- Heleri

This Means War (2012)

Film räägib kahest CIA agendist, kes juhuslikult satuvad ühe ja sama naise peale ning muidugi mõlemad tahavad temaga kohtingutel käia. Naine, Lauren (Reese Witherspoon), ei tea, et mehed (Chris Pine ja Tom Hardy) on omavahel sõbrad + töökaaslased, kuid see tuleb lõpuks ikka välja. Lauren käibki kord ühe, kord teise mehega väljas ning ei suuda üldse otsustada, kummaga suhteid edasi arendada. Kuna mehed on CIA-st, siis neil õnnestub naise koju panna väikesed kaamerad, mille kaudu nad teada saavad, mis naisele meeldib ja mis ei meeldi, kui ta oma sõbrannaga räägib.
Mehed, Foster ja Tuck, hakkavad vaikselt üksteise vastu kerget sõda tegema, sest mõlemad ihaldavad ju sama naist ning see kestab peaaegu filmi lõpuni.
Samas on meestel vaja üks paha tegelane kõrvaldada, millega tekib raskusi. Kerkib esile olukord, kus mehed on üks ühel pool ja teine teisel pool teel ning Lauren on keskel ja tagant tuleb auto, mis keerleb. Erilist aega ei ole ning Lauren peab otsuse tegema, kummale poole hüpata, mis oleks tema lõplik otsus ka mehe suhtes, kellega ta kokku jääb.
Laureni sõbranna ütles talle: ,,Don't choose the better guy, choose the guy that's gonna make you the better girl.'' ehk siis ''ära vali paremat meest, vali mees, kes teeb sinust parema naise.''

Ta otsustas Fosteri kasuks, mida ma filmi alguses juba arvasingi, et nii läheb. Sellepärast mulle eriti ei meeldinudki seda vaadata, et see oli nii mitmes kohas ettearvatav. Kindlasti tuleb see ka sellest, et ma olen sellist laadi filme väga palju vaadanud, kuid ma ikka ootan, et ehk seekord ei lähe nii. Samuti oli filmis mõned ebaloogilised olukorrad, kuid see on vist juba tavaline ameerika filmide juures. Hindaksin muidu 7-ga, sest seda oli mitmes kohas siiski naljakas jälgida.

- Jasmina